Detsember algab minipakasega, kuid läheb üle soojaks

Ennusta jõululaupäeva ilma! - http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/ennusta-joululaupaeva-ilma/

 

02.12.2014  

 

Täna on juba ilm märksa tuulisem, kui eelnevad päevad ja temperatuur on ka tõusnud. Kui eelnevatel päevadel on temperatuurid olnud üle -10 kraadi siis täna on juba -5 kandis. Kohe kohe hakkab meid mõjutama tsükloniseeria ja ilm läheb veelgi tuulisemaks ja soojemaks.
Lisaks sellele oli täna vapustavalt ilus loojang ja paljudes kohtades oli võimalik näha halosid, sest taevas tõmbus keskpäevaks selgeks.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember algab meil tugevate külma kraadidega, kuid peagi peab taanduma, sest sisse hakkab tungima taas soe õhumass. Esialgsete andmete kohaselt algab tsükloniteseeria, mis toob meile vähemalt nädala sooja. Temperatuurid kerkivad kuni +7 kraadini ja ilm läheb sombuseks/vihmaseks.
Juba kolmapäevaks on oodata tuulte tugevnemist, mis tähendab seda, et tsüklon on lähedal. Hetkel võib jääda lootma, et tänavused jõulud tulevad ikka valged mitte mustad.

Külm õhumass on taandunud Venemaale. Autor: Wetterzentrale.de

Külm õhumass on taandunud nüüd lõplikult ja meid hakkab mõjutama soe õhumass. Autor: Wetterzentrale.de

12. detsembriks võib oodata uut jahenemist ja võimalik, et oodata on ka lumesadu. Kindlalt lubada ei saa, sest see on liiga pikk vahemaa Eesti tinigimuste kohaselt.

Külm õhumass taas Eesti kohal. Autor: Wetterzentrale.de

Talv on juba lähedamal

30. november

 Tänane päev möödus sajuta ja pilves. Temperatuur oli langenud päeval -10 kraadini. Järgnevad päevad tulevad sarnased, kuid vaikselt läheb soojemaks ja tsüklonid lähenevad.

29. november

Üks nädala ongi möödas viimasest uuendusest. Enamasti oli ilm püsiv, kuid tasapisi vallutas meid kõrgrõhuala Robin, mis on praegu Eesti kohal. Praegust ilma võib nimetada eeltalveks, sest enamasti igal pool on temperatuur miinuse poolel.
Külm kestab umbes vähemalt neljapäevani ja siis hakkab Robin vaikselt taanduma. Kui kõrgrõhuala on taandunud, siis peaks andmete kohaselt algama tsüklonite seeria. See toob omakorda kaasa jälle "mudast" ilma ja temperatuurid tõusevad 0...+5 kraadini.

 

Pärast lumesadu Kloogal. Autor: Erik Kraanvelt

Autor: Erik Kraanvelt

22. november

Lumi sulab ja tekib tunne nagu oleks juba kevad. Hetkel (13:34) on täielik tuulevaikus ja õhutemperatuur on +3 kraadi. Sünoptik Merike Merilain prognoosib lume püsimist veel 9 päeva, kuid mul tekib tunne, et see sulab tänase/homsega ära. Temperatuur on juba mõnusalt plussis ja lumi sulab mõnusa kiirusega. Eks ole näha, kas Tema prognoos on õige või vale.

Tallinnas (21.11.2014) jäävihma tekitatud kiilasjää. Autor: Jüri Kamenik

Tallinnas (21.11.2014) jäävihma tekitatud kiilasjää. Autor: Jüri Kamenik

21. november

Kell 7:05 (+-10 minutit) hakkas Haapsalus lund sadama. Lumi krõbises kergelt seega oli algul tegemist pisikeste teradega. Lund sadas terve päeva kuni õhtuni välja ja siis hakkas sulamis protsess pihta, kuid nii kiirelt ta ära ei sula, sest päeva jooksul sadas umbes 10 cm lund.
Esimene lumi oli väga mõnus ja värske, kuid see tõi ka palju kahju. Inimesed polnud vahetanud suverehvid talverehvide vastu ja tekkis palju õnnetusi. Lisaks sellele, kui Haapsalus sadas lund, siis mujal sadas jäävihma/lörtsi, mis tegi sõiduolud 2x raskemaks.

Haapsalu 21.11.2014. Autor: Kaarel Virroja

Haapsalu 19.11.2014. Autor: Kaarel Virroja

Pilt tehtud Haapsalus. Autor: Kaarel Virroja

20. november

Tänaseks on ilmad läinud veelgi külmemaks ja juba homseks (21.11) ja laupäevaks (22.11) on lubatud lund. Lume tõenäosus on üle 50% ja enamasti sajab Lääne-Eestis, kuid õhtuks võib pöörduda ka Ida-Eestisse. Kuigi paljude prognooside kohasel tuleb lund üle Eesti.

Lilla joonena on kujutatud jugavoolu.

Täpselt nagu mu prognoosis pidaski soojus vastu 2 nädalat ja nüüd hakkab tasapisi külmemaks minema, kui ei tea kauaks. Autod lähevad üha valgemaks ja temperatuur on langenud -6 kraadini.
Ilmateenistuse kaardil võis näha huvitavat nähtust, et Jõhvis on -3,9 kraadi ja Vilsandil +3,9  kraadi. Sellele on väga kerge seletus, nimelt on andmetes näha, et Saaremaal on pilves ja Ida-Eestis on taevas selge lisaks sellele mängib rolli ka tuul. Algul imelikuna näiv temperatuuride vahe polegi nii imelik.
Hetkel pole mõttet oodata väga hullu jahenemist, sest seda võib nimetada eeltalveks ja nüüd on see periood, kui meil hakkavad sulailmad ja külmad ilmad vahelduma. Seoses sellega ongi esimene tõenäosus lumeks antud reedese päeva peale. Hetkel jääme ootama edasiseid andmeid ja mudeleid.

Laagri, Tallinn - 28.11.2010 - Autor: Jüri Kamenik

Järve, Tallinn - 18.11.2010 - Autor: Erik Kraanvelt

Mis on tornaado?

Mis on tornaado? Kõige lihtsamalt öeldes on tornaado pööris, mis kontakteerub aluspinnaga. Selleks, et tornaado tekiks, on vaja ülirünksajupilve, st mesotsüklonit sisaldavat pilve. Selle teke eeldab omakorda spetsiifilisi tingimusi. 

Ei tohiks segi ajada tornaadot ja maapüksi, kuigi mõlemad näevad sarnased välja. Maapüks võib tekkida igasugusest tugevamast tuulest, mis ajab tolmu/prügi ringlema, kuid tornaado tekib ikkagi mesotsükloni tõttu. Mesotsüklon on rünksajupilves olev spiraalne kallutatud tõusev õhusammas. Erinevalt maapüksidest ja vesipüksidest on tornaado vägagi ohtlik.  

Enamasti püsivad vesipüksid veepinnal lühikest aega, kuid tornaado võib liikuda mitu tundi ja hävitades kõik, mis ta teele ette jääb.  

Tornaadod määratakse nende tuulekiiruse järgi EF-skaalal. EF-skaala on Fujita uuenenud skaala, mis tuli USA-s kasutusele 2007. Kusjuures tuleb ära märkida, et ametlikult on see kasutuses vaid Ameerikas ja Kanadas, kuid igal pool mujal võidakse ka kasutada vana Fujita skaalat.  

Uus Fujita skaala on jaotatud alates EF0-EF5 ja vana F0-F6. Kuidas uuem skaala on täpsemalt jaotatud? Tegin sellest ühe pisema joonise, et oleks arusaadavam ja teisendasin MPH-d -> km/h.  

Tavaliselt ulatuvad mesotsüklonid 12 km kõrgusele, kuid on ka 6 km kõrgusi. Näiteks Eestis võib tekkida 6 km kõrgusel, kuid see pole seotud ekstreemselt labiilse õhumassiga. 

Mesotsüklonil on ka läbitungiv tipp ja see ulatub kuni 15 km kõrgusele. Läbitungiv tipp tekitab ka alasi rünksajukale. 

Tornaado eluiga on väga huvitava protsessiga. Tornaado hakkab arenema alles siis, kui on näha tolmu pöörlemist maapinnal ja kindlasti ülirünksajukas. Teine etapp on pilve laskumine maapinnale ja see võtab 1-2 minutit aega. Selles etapis võib tekkida ka mitme pöörisega tornaado. Tornaado küps aeg on siis, kui ta on kogunud veidike suurust ja laiust. Enamuse ajast on küps tornaado otse maapinnaga ühenduses. Eelviimane etapp on tornaado lõhenemine ja nõrgenemine. Torm liigub kiiremini, kui tornaado ja hakkab vaikselt maha jääma. Ja hajumine hakkab toimuma, kui lont on veninud pikaks ja enam vähem köie moodi. Lõpuks tornaado hajub. 

Rääkisin ka vahpeal mitmest pöörisest ehk tornaado, millel on veel üks tornaado lisaks. Inglise keeles nimetatakse seda multi vortex. Eesti keeles oleks see minu arust mitme pöörisega tornaado. Sellist liiki tornaadot on tegelikult raske märgata sellepärast, et peatornaado võib neid varjata. Sellist tüüpi tornaado võib teha vähemalt 2 korda suuremat kahju, kui üks tornaado. 

Üks hea joonis mitme pöörisega tornaadost. Siin on kujutatud õhuringlus sellist tüüpi tornaados.

Kaua meil veel soojus kestab?

Hetkel prognoosi anda on minujaoks suhteliselt raske, sest ilm on väga muutlik eriti sügisel. Tänaste prognooside järgi ei ole veel sellel nädalal näha külma sissetungi ja võin öelda, et saab nautida kevadist soojust.
Põhjast üritab külm õhumass küll sissetungida, kuid asjatult. Atlandi ookeanilt tuleb koguaeg soojust juurde. Mina prognoosiks veel soojust vähemalt 2 nädalat, kuid pead ma ei annaks. Ilm on meil väga muutlik seega nii julgeid prognoose väga anda ei soovi.
Sellel nädalal jäävad temperatuurid kõikuma +9...10 kraadi piiresse. Oodata on nii külma kui ka sooja.
Kirjutasin nädala prognoosi Äikesehuvilised portaali, allikatena kasutasin ikka Wetterzentralet ja Ilmateenistust.
Esmaspäev tuleb meil valdavalt soe, kuid tuuline ja vihmane. Madalrõhkkond liigub üle Botnia lahe põhjaosa Koola poolsaare suunas ja selle lõunaserv riivab meid. Õhutemperatuur on öösel +5…+10°C, Kagu-Eestis võib paar kraadi madalamale langeda, päeval +8…+12°C.

Wetterzentrale prognoosi esmaspäevaks tugevat tuult rannikualadel.

Teisipäeval koondub madalrõhuvöönd Skandinaaviasse ja seepärast on Eestis öösel vihma tõenäosus suur.Päeval vihmasadu vahetub ilusama ilmaga tänu Ukraina kohal oleva kõrgrõhkkonna tõttu, mis riivab meid oma loodeservaga. Õhutemperatuur on öösel +4…+10°C, päeval +8…+11°C.

Wetterzentrale prognoos teisipäevaks.

Kolmapäeval Skandinaavias areneva ja Musta mere kõrgrõhuala loodeserva vahale tekib kitsas edela-kirdesuunaline madalrõhuvöönd, mis liigub üle Eesti loodest kagusse tuues endaga kaasa vihmasaju. Ei ole välistatud ka lörtsi võimalus. Madalrõhulohu üleminekul pöördub tuul kirdesse. Õhutemperatuur tõotab tulla öösel +3…+8°C, päeval +6…+9°C.
Neljapäevaks liigub Skandinaavias tekkinud kõrgrõhuala Soome kohal, kuid lõunaservas püsib sajuvõimalus. Rannikul puhub tugev ida ja kirdetuul. Õhutemperatuur on öösel 0…+4°C, päeval +3…+6°C.
Reedel eemaldub kõrgrõhuala itta ja sajuvõimalus väheneb, kuid Läänemere lõunaosas võib tekkida ka uus osatsüklon, mis võtab suuna itta ning selle põhjaserva sajud võivad ulatuda Eestisse. Sadada võib nii lund, lörtsi kui ka vihma. Õhutemperatuur on öösel -2…+3°C, päeval 0…+4°C.
Kui autol pole veel talverehvid all, siis soovitan kindlasti alla panna! Seni nautige soojust ja oodake talve.

Orkaan Cristobal

30.08.14 - 17:00

Cristobal on nüüd parasvöötmetsüklon ja nimeks on nüüd Ex-Cristobal, kuid mitte kauaks, sest Ex-Cristobal ühineb teise tsükloniga ja kaotab oma indenditeedi.
Tsükloni keskmes on õhurõhk 965 hPa ja tuule kiirused silma ümber ulatuvad kuni 86 km/h.

29.08.14 - 14:00

Orkaan Cristobal hakkab jõuda Islandi vetesse ja sellega ka Euroopasse. Päris Euroopasse ta ikkagi ei jõua, sest suund on üle Põhja-Atlandi. Hetkel ulatuvad tuule kiirused 140 km/h kanti ja õhurõhk on 973 hPa.
Umbes 12 h pärast on Cristobal parasvöötmetsüklon ja kaotab oma orkaani auastme.
Pilvemuster on muutunud vähem sümmeetriliseks ja keskosa konvektsioon on ka vaibunud. Orkaan on hetkel sisenenud külma vetesse. Tavaliselt orkaanid vaibuvad külmema vee kohal, kuid praeguse juhtumiga hoiavad barokliinsed protsessid teda tugevamana.

Kanada orkaanikeskuse graafik. Allikas: http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html

Orkaani animatsioon. Veeaurumise graafik. Allikas: http://www.ssd.noaa.gov/

Noaa orkaanikeskuse graafik. Allikas: http://www.nhc.noaa.gov/

28.08.14 - 12:33

Praeguse seisuga on Cristobal liikunud üle Kanada vetesse, kus peaks tuule kiirus ulatuma kuni 140 km/h. Praeguse liikumis suuna järgi võib oletada, et Cristobal riivab Euroopat, kuid Ex-Cristobalina. Hetkel on tal suund Islandi peale.

Noaa orkaanikeskuse graafik. Allikas: http://www.nhc.noaa.gov/

Kanada orkaanikeskuse graafik. Allikas: http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html

Tundub, et orkaan Cristobal ei kavatsegi peatuda. Praeguse seisuga on Cristobal juurde arenenud ning lahjenemist pole veel märgata.

Tulevasi mudel prognoose vaadates, siis tundub, et Cristobal jõuab Euroopasse, kuid Ex-Cristobalina. Veeauru järgi võib näha, et silma ümber on tekkinud rünksajupilvi (Cumulonimbus), kuid enamasti hakkab üle minema kihtsajupilvedeks (Nimbostratus).

Orkaani animatsioon. Veeaurumise graafik. Allikas: http://www.ssd.noaa.gov/

Praegu orkaan aina tugevneb ja nõrgenemist pole veel oodata. 

Orkaanid MARIE ja CRISTOBAL! (26. augusti seisuga)

Vaikse ookeani idaosas ja Atlandi ookeanil tegutsevad kaks orkaani:orkaan MARIE ja CRISTOBAL. Orkaan Marie oli 23. augustil 5. kat orkaan, nii et praeguseks (26. aug) on see märkimisväärselt nõrgenenud, kuid Cristobal Atlandi ookeanil on tasapisi üha tugevnenud.

Orkaan Marie

Orkaan Marie tugevnes 23. augustiks kõigest paari päevaga 5. kategooria orkaaniks, kuid hetkel (26. augustil) on nõrgenenud 2. kategooria tasemele: maksimaalseks püsituule kiiruseks (1 min keskmine) hinnatakse ca 169 km/h ehk 46,7 m/s. Kui Euroopas on tuule kiirus enamasti mitte rohkem kui kõigest 40-60 km/h (kuni 16,7 m/s), siis võrreldes nimetatud orkaaniga on see kõigest üsna nõrk tuul.

Minimaalseks õhurõhuks hinnatakse 961 hPa, mis on parasvöötme tsüklonitega võrreldes väga sügav, aga orkaanide puhul ehk mitte kuigi ebatavaline.

Praegu liigub orkaan Marie loodesse kiirusega 23 km/h.

Marie prognoositud intensiivsus ja teekond koos veapiiridega. Allikas: http://nhc.noaa.gov

Marie koos ühe teise orkaani jäänusega (vasakul) satelliidipildil. Allikas: http://nwcsaf.smhi.se

Orkaan Cristobal

Kui Vaiksel ookeanil tegutseb Marie, siis Atlandi ookeanil on tema kaaslane Cristobal. See troopiline tsüklon arenes Aafrikast ookeani kohale arenenud idalainest (ingl. k Easterly Wave), mis on just Atlandi ookeani orkaanide klassikaliseks eelstaadiumiks. Häiritus organiseerus ja tugevnes aeglaselt, jõudes alles 23. augustil troopilise tsükloni staadiumisse ja 25. augustil tugevnes orkaaniks.

Maksimaalseks 1 min püsituule kiiruseks hinnati umbes  120 km/h (33,3 m/s), mis on üsna vähe võrreldes orkaan Mariega. Minimaalseks õhurõhuks hinnati 988 hPa.

Hetkel liigub Cristobal põhja kiirusega 19,3 km/h.

Cristobali prognoositud intensiivsus ja teekond koos veapiiridega.. Allikas: http://nhc.noaa.gov

Tükike Cristobali. Allikas: http://nwcsaf.smhi.se

Tükike Cristobali. Allikas: http://nwcsaf.smhi.se

Hoiame neil kahel silma peal!