2014. aasta kokkuvõte!

Juba hakkabki 2014. aasta läbi saama ja sellega seoses tuleb teha ka üks kokkuvõttev postitus. See aasta oli üldse väga huvitav aasta nii ilmas kui ka välispoliitikas. Jaotan kuud ära ja iga kuu kohta lisan oma pisikese ülevaate/analüüsi.

Jaanuar algas ka suhteliselt soojalt, kuid umbes nädal hiljem tuli maha värske lumi. Temperatuur kõikus ja oli minu meelest rohkem ebastabiilne. Haapsalus oli eriti palju päikest jaanuaris. Temperatuur langes ka -20 kraadini. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti +7,4 °C (8. jaanuar, Valga) ning miinimumiks -25,9 °C (23. jaanuar, Jõhvi).

Veebruar oli palju talvisem kui jaanuar, kuid talv lõppes juba poole veebruari pealt. Algas tsüklonite seeria, mis tõi meile sooja ja sellega algas ka kevad või täpsemalt öeldes eelkevad.

Märts oli soe ja mõnus. Ilma lumeta ja temperatuur tõusis üle +10 kraadi. Isegi oli äikest tekkinud Alatskivi kandis.

Aprill oli minu hinnangul juba üsna soe. Temperatuur tõusis vahepeal +20 kraadini ja siis taas langes. Üsna stabiilne ilm oli aprilli kohta.

Mais algasid siis õiged äikesed ja temperatuur tõusis üpriski kõrgele. Isegi oli antud ju hoiatus tornaadodeks ja tugevaks äikesetormiks. Märgin ära, et see hoiatus anti sotsiaalmeedias. Tornaadod oli muidugi vale, aga äikest sai, kas just nii tugevat nagu prognoositi, kuid korralikult. http://www.ohtuleht.ee/579681/sotsiaalmeedias-levib-postitus-eesootavast-tornaadost-ja-eluohtlikust-aiksest-sunoptik-lukkab-vaite-umber

Juuni oli küll selle aasta üks halvemaid kuid. Keset suve sadas rahulikult Rakvere kandis lund ja temperatuur naljalt üle +15 kraadi ei tõusnud. Ilmateenistuse kuu kokkuvõttes oli ka kirjas, et päikest oli juuni kohta väga vähe. Kahjuks praegu Ilmateenistuses on mingi viga ja juuni kokkuvõtet ei saa vaadata.

Juulis algas tõeline kuumalaine ja selle all ma mõtlen ikka temperatuuri, mille päevased maksimumid on üle +30 kraadi. Juulis oli ka äikest päris palju ja sain oma esimesed välgunooled ka pildile. Juuli võib kokkuvõtta ühe sõnaga: ekstreemne.

August algas ka kuumalainega, mis kestis veel 2 nädalat ja selle jooksul tõi kuumalaine Lätisse rekordilise +37,8 kraadi. Kuumalaine taandumise tagajärjel tekkis ka äikest, mida sai jahitud oma meeskonnaga. August osutus ka aasta kõige sajuseimaks kuuks. Kokku sadas 124 mm (norm on 76 mm).

Siin pildil on esialgne rekord, hiljem mõõdeti +37,8 kraadi!

September oli enamasti soe. Külmaks hakkas minema alles poole septembri pealt. Erilist midagi septembris nagu ei olnudki, millest saaks rääkida.

Oktoober oli sügise kõige sajuseim kuu. Kokku sadas 41 mm kuigi norm oleks 69 mm. Oktoobris oli ka temperatuuride vahe üsna suur. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 16,8 °C (4. oktoober, Virtsu) ning miinimumiks -11,8 °C (23. oktoober, Narva).

Novembris algas eeltalv, kuid ainult mandril. Saartel püsis siiski soojus, mis ei lasknud temperatuuril langeda ja novembris tuli ka esimene lumi Haapsalus. Oli ka palju sulapäevi.

Detsember väga talvine ja hea. Jõulud möödusid valgelt ja sadanud on päris palju lund. Temperatuur langes peaaegu -20 °C. Täna 31.12.2014  öösel sadas vihma ja 30.12.2014 õhtul (17.00-18.00) sadas ka jäävihma. Ilm on väga muutlik ja meid hakkab mõjutama tsüklon, mis sulatab kogu lume.

Lisaks kokkuvõttele toon välja ka Ilmateenistuse uuendused: http://www.ilmateenistus.ee/2014/06/riigi-ilmateenistuse-uus-veebileht/, http://www.ilmateenistus.ee/2014/02/riigi-ilmateenistus-avas-facebookis-oma-lehekulje/
Peaksin mainima, et Facebooki lahendus on päris hea, sest väga paljud inimesed kasutavad ju nüüdsest ainul seda sotsiaalvõrgustiku ja kodulehte ei viitsi vaadata. Sealt saab värske prognoosi ja uuendusi, mis on toimunud.
Kodulehe osas olen nii rahul kui ka mitte. Disain mulle meeldib ja on väga hea, kuid andmete osas olen pettunud. Ilmateenistus jagab kahjuks nii vähe andmeid kuigi võiks ju rohkem. Avalehe kaart tuleks ka ümber teha 10 minuti andmetele, sest see võib eksitav olla. Nt on selge taevas, aga seal kaardil näitab pilves.

Soovin kõigile ilusat vana aasta lõppu ja uue algust!

Piltide autor: Kaarel Virroja

Jõulud tulid lumised ja külmad

27.12.2014 - 19:19

Hommikul käis üle korralik lumesadu, mis tõi mõnel pool lume uputuse. Vasalemmas sadas maha peaaegu 10 cm lund. Praeguseks on 14 cm keskmiselt maas. Suure-Jaanis on maha sadanud 12 h jooksul 38 cm lund.
Lähipäevadel võib temperatuur langeda kuni -20 kraadini ja isegi madalamalegi. Alates 31. detsembrist on oodata suurt sula.

Kihtpilved karjääri kohal. Autori foto.

26.12.2014 - 16:10

Täna oli Kirde-Eestis fikseeritud äike ja välk. Äike oli 14:50 ajal ja mitmed inimesed kinnitasid seda. Samuti kinnitas ka Sat24.com äikese olemist ja välgu fikseerimist.

Sat24.com registreeris välgu.

 #####################################################################

2014. aasta jõulud on tulnud edukalt. Tänavu on meil taas valged jõulud ja isegi temperatuur on talvine.
Päeval oli temperatuur -5...-6 kraadi vahel ja ööseks langes kuni -10 kraadini. Lund on mõnel pool 15 cm ja 8 cm. Kahjuks praeguste mudelite järgi ootab meid taas tsüklon, mis sulatab kogu lume üles ja toob tormisemat tuult. Tsüklon peaks hakkama meid mõjutama alates 31. detsembrist võib-olla isegi natuke varem.

Kõik pildid on autori pildistatud!

Tänavune torm ületas 2005. aasta jaanuaritormi tuulepuhangu!

Tänavune teine torm oli päris tugev võrreldes eelmise aasta tormidega. Kell 4 hommikul mõõdeti Saaremaal, Sõrves 38,6 m/s, mis purustas 2005. aasta jaanuaritormi rekordi, kuid mitte aastate rekordi. Aastate rekord jääb ikkagi püsima ja selleks oli 48 m/s, mis mõõdeti 1969. aastal.
8.-9.jaanuaril 2005 Eestit räsinud tormituulte maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Kihnu vaatlusjaamas 37,5 m/s ning Sõrves, Ruhnus ja Vilsandil 33-34 m/s. Sellele jäid pisut alla Pärnus, Pakris ja Ristnas mõõdetud tuuled, maksimaalse kiirusega 30-31 m/s.
Tänase tormi tõttu paljud majapidamised olid elektrita ja teedel vedelesid murtud puud. Lisaks sellele tõusis Pärnus veetase 147 cm üle nulli. Kokku sai päästeamet 220 väljakutset tänase päevaga.

GFS mudel tuule kohta. Autor: Wetterzentrale.de

Autor: Ilmateenistus

Torm tõi meile äikest ja see on kinnitatud informatsioon. Inimesed nägid pilvesiseseid välke ja kuulsid korra müristamist.
Kinnituseks inimeste endi kommentaarid:

• Margareta Kolk: Jaa,Saaremaal olevat välku nähtud.
• Andres Viinapuu: Jah Saaremaal oli äikest 3 ja 4vahel ise nägin nelja korralikku sähvatust müristas vaid korra
• Joosep Tamm: 3 me paiku nägin roomassaares 
• Kersti Suzi: Oli enne 4 välk ja müristamist kuulsin ka 
• Maria Anisovets: Lõi jah, 4-5 paiku 

 Lightning maps oli ka fikseerinud välgu, kuid kahjuks seda pilti ei õnnestunud mul saada.

*SELGITUS*

Miks tekkis äike? Äike tekkis eelkõige selle tõttu, et meil oli intensiivne tsüklogenees.

Cape + Lifted Index lubas Lääne-Eestise äikest. Autor: Wetterzentrale.de

Kõige huvitavam nende asjade juures on see, et tormitsükloni kese liikus hoopis oodatust (Euroopa mudeli järgi) 100 km lõuna pool ehk täpselt üle Eesti. Olime taaskord tormi silmas, mis tekitas vahepeal sellise tunde, et torm on läbi.

Tsükloni silm Eesti kohal. Autor: Sat24.com

http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2014-12-13_10_puhas.mp3 - Ilmateenistus rääkis sellest oma hommikuses prognoosis. 

Tormitsükloni prognoositud trajektoor. Autor: Ilmateenistus

Haapsalus ise enesest midagi hullu ei juhtnud ja vesi õnneks väga hullult ei tõusnud. Vaid 89 cm üle nulli, mis tegi kõigest Paralepa pisikese jõe 4 m laiuseks ja uputas veidike põldu. 

Selline ilm kaotas veidikeseks ära masendava sopase ilma, kuid juba on kahtlus, kas jõulud tulevad lumega või lumeta.

Detsember algab minipakasega, kuid läheb üle soojaks

Ennusta jõululaupäeva ilma! - http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/ennusta-joululaupaeva-ilma/

 

02.12.2014  

 

Täna on juba ilm märksa tuulisem, kui eelnevad päevad ja temperatuur on ka tõusnud. Kui eelnevatel päevadel on temperatuurid olnud üle -10 kraadi siis täna on juba -5 kandis. Kohe kohe hakkab meid mõjutama tsükloniseeria ja ilm läheb veelgi tuulisemaks ja soojemaks.
Lisaks sellele oli täna vapustavalt ilus loojang ja paljudes kohtades oli võimalik näha halosid, sest taevas tõmbus keskpäevaks selgeks.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------

Detsember algab meil tugevate külma kraadidega, kuid peagi peab taanduma, sest sisse hakkab tungima taas soe õhumass. Esialgsete andmete kohaselt algab tsükloniteseeria, mis toob meile vähemalt nädala sooja. Temperatuurid kerkivad kuni +7 kraadini ja ilm läheb sombuseks/vihmaseks.
Juba kolmapäevaks on oodata tuulte tugevnemist, mis tähendab seda, et tsüklon on lähedal. Hetkel võib jääda lootma, et tänavused jõulud tulevad ikka valged mitte mustad.

Külm õhumass on taandunud Venemaale. Autor: Wetterzentrale.de

Külm õhumass on taandunud nüüd lõplikult ja meid hakkab mõjutama soe õhumass. Autor: Wetterzentrale.de

12. detsembriks võib oodata uut jahenemist ja võimalik, et oodata on ka lumesadu. Kindlalt lubada ei saa, sest see on liiga pikk vahemaa Eesti tinigimuste kohaselt.

Külm õhumass taas Eesti kohal. Autor: Wetterzentrale.de

Talv on juba lähedamal

30. november

 Tänane päev möödus sajuta ja pilves. Temperatuur oli langenud päeval -10 kraadini. Järgnevad päevad tulevad sarnased, kuid vaikselt läheb soojemaks ja tsüklonid lähenevad.

29. november

Üks nädala ongi möödas viimasest uuendusest. Enamasti oli ilm püsiv, kuid tasapisi vallutas meid kõrgrõhuala Robin, mis on praegu Eesti kohal. Praegust ilma võib nimetada eeltalveks, sest enamasti igal pool on temperatuur miinuse poolel.
Külm kestab umbes vähemalt neljapäevani ja siis hakkab Robin vaikselt taanduma. Kui kõrgrõhuala on taandunud, siis peaks andmete kohaselt algama tsüklonite seeria. See toob omakorda kaasa jälle "mudast" ilma ja temperatuurid tõusevad 0...+5 kraadini.

 

Pärast lumesadu Kloogal. Autor: Erik Kraanvelt

Autor: Erik Kraanvelt

22. november

Lumi sulab ja tekib tunne nagu oleks juba kevad. Hetkel (13:34) on täielik tuulevaikus ja õhutemperatuur on +3 kraadi. Sünoptik Merike Merilain prognoosib lume püsimist veel 9 päeva, kuid mul tekib tunne, et see sulab tänase/homsega ära. Temperatuur on juba mõnusalt plussis ja lumi sulab mõnusa kiirusega. Eks ole näha, kas Tema prognoos on õige või vale.

Tallinnas (21.11.2014) jäävihma tekitatud kiilasjää. Autor: Jüri Kamenik

Tallinnas (21.11.2014) jäävihma tekitatud kiilasjää. Autor: Jüri Kamenik

21. november

Kell 7:05 (+-10 minutit) hakkas Haapsalus lund sadama. Lumi krõbises kergelt seega oli algul tegemist pisikeste teradega. Lund sadas terve päeva kuni õhtuni välja ja siis hakkas sulamis protsess pihta, kuid nii kiirelt ta ära ei sula, sest päeva jooksul sadas umbes 10 cm lund.
Esimene lumi oli väga mõnus ja värske, kuid see tõi ka palju kahju. Inimesed polnud vahetanud suverehvid talverehvide vastu ja tekkis palju õnnetusi. Lisaks sellele, kui Haapsalus sadas lund, siis mujal sadas jäävihma/lörtsi, mis tegi sõiduolud 2x raskemaks.

Haapsalu 21.11.2014. Autor: Kaarel Virroja

Haapsalu 19.11.2014. Autor: Kaarel Virroja

Pilt tehtud Haapsalus. Autor: Kaarel Virroja

20. november

Tänaseks on ilmad läinud veelgi külmemaks ja juba homseks (21.11) ja laupäevaks (22.11) on lubatud lund. Lume tõenäosus on üle 50% ja enamasti sajab Lääne-Eestis, kuid õhtuks võib pöörduda ka Ida-Eestisse. Kuigi paljude prognooside kohasel tuleb lund üle Eesti.

Lilla joonena on kujutatud jugavoolu.

Täpselt nagu mu prognoosis pidaski soojus vastu 2 nädalat ja nüüd hakkab tasapisi külmemaks minema, kui ei tea kauaks. Autod lähevad üha valgemaks ja temperatuur on langenud -6 kraadini.
Ilmateenistuse kaardil võis näha huvitavat nähtust, et Jõhvis on -3,9 kraadi ja Vilsandil +3,9  kraadi. Sellele on väga kerge seletus, nimelt on andmetes näha, et Saaremaal on pilves ja Ida-Eestis on taevas selge lisaks sellele mängib rolli ka tuul. Algul imelikuna näiv temperatuuride vahe polegi nii imelik.
Hetkel pole mõttet oodata väga hullu jahenemist, sest seda võib nimetada eeltalveks ja nüüd on see periood, kui meil hakkavad sulailmad ja külmad ilmad vahelduma. Seoses sellega ongi esimene tõenäosus lumeks antud reedese päeva peale. Hetkel jääme ootama edasiseid andmeid ja mudeleid.

Laagri, Tallinn - 28.11.2010 - Autor: Jüri Kamenik

Järve, Tallinn - 18.11.2010 - Autor: Erik Kraanvelt

Mis on tornaado?

Mis on tornaado? Kõige lihtsamalt öeldes on tornaado pööris, mis kontakteerub aluspinnaga. Selleks, et tornaado tekiks, on vaja ülirünksajupilve, st mesotsüklonit sisaldavat pilve. Selle teke eeldab omakorda spetsiifilisi tingimusi. 

Ei tohiks segi ajada tornaadot ja maapüksi, kuigi mõlemad näevad sarnased välja. Maapüks võib tekkida igasugusest tugevamast tuulest, mis ajab tolmu/prügi ringlema, kuid tornaado tekib ikkagi mesotsükloni tõttu. Mesotsüklon on rünksajupilves olev spiraalne kallutatud tõusev õhusammas. Erinevalt maapüksidest ja vesipüksidest on tornaado vägagi ohtlik.  

Enamasti püsivad vesipüksid veepinnal lühikest aega, kuid tornaado võib liikuda mitu tundi ja hävitades kõik, mis ta teele ette jääb.  

Tornaadod määratakse nende tuulekiiruse järgi EF-skaalal. EF-skaala on Fujita uuenenud skaala, mis tuli USA-s kasutusele 2007. Kusjuures tuleb ära märkida, et ametlikult on see kasutuses vaid Ameerikas ja Kanadas, kuid igal pool mujal võidakse ka kasutada vana Fujita skaalat.  

Uus Fujita skaala on jaotatud alates EF0-EF5 ja vana F0-F6. Kuidas uuem skaala on täpsemalt jaotatud? Tegin sellest ühe pisema joonise, et oleks arusaadavam ja teisendasin MPH-d -> km/h.  

Tavaliselt ulatuvad mesotsüklonid 12 km kõrgusele, kuid on ka 6 km kõrgusi. Näiteks Eestis võib tekkida 6 km kõrgusel, kuid see pole seotud ekstreemselt labiilse õhumassiga. 

Mesotsüklonil on ka läbitungiv tipp ja see ulatub kuni 15 km kõrgusele. Läbitungiv tipp tekitab ka alasi rünksajukale. 

Tornaado eluiga on väga huvitava protsessiga. Tornaado hakkab arenema alles siis, kui on näha tolmu pöörlemist maapinnal ja kindlasti ülirünksajukas. Teine etapp on pilve laskumine maapinnale ja see võtab 1-2 minutit aega. Selles etapis võib tekkida ka mitme pöörisega tornaado. Tornaado küps aeg on siis, kui ta on kogunud veidike suurust ja laiust. Enamuse ajast on küps tornaado otse maapinnaga ühenduses. Eelviimane etapp on tornaado lõhenemine ja nõrgenemine. Torm liigub kiiremini, kui tornaado ja hakkab vaikselt maha jääma. Ja hajumine hakkab toimuma, kui lont on veninud pikaks ja enam vähem köie moodi. Lõpuks tornaado hajub. 

Rääkisin ka vahpeal mitmest pöörisest ehk tornaado, millel on veel üks tornaado lisaks. Inglise keeles nimetatakse seda multi vortex. Eesti keeles oleks see minu arust mitme pöörisega tornaado. Sellist liiki tornaadot on tegelikult raske märgata sellepärast, et peatornaado võib neid varjata. Sellist tüüpi tornaado võib teha vähemalt 2 korda suuremat kahju, kui üks tornaado. 

Üks hea joonis mitme pöörisega tornaadost. Siin on kujutatud õhuringlus sellist tüüpi tornaados.

Kaua meil veel soojus kestab?

Hetkel prognoosi anda on minujaoks suhteliselt raske, sest ilm on väga muutlik eriti sügisel. Tänaste prognooside järgi ei ole veel sellel nädalal näha külma sissetungi ja võin öelda, et saab nautida kevadist soojust.
Põhjast üritab külm õhumass küll sissetungida, kuid asjatult. Atlandi ookeanilt tuleb koguaeg soojust juurde. Mina prognoosiks veel soojust vähemalt 2 nädalat, kuid pead ma ei annaks. Ilm on meil väga muutlik seega nii julgeid prognoose väga anda ei soovi.
Sellel nädalal jäävad temperatuurid kõikuma +9...10 kraadi piiresse. Oodata on nii külma kui ka sooja.
Kirjutasin nädala prognoosi Äikesehuvilised portaali, allikatena kasutasin ikka Wetterzentralet ja Ilmateenistust.
Esmaspäev tuleb meil valdavalt soe, kuid tuuline ja vihmane. Madalrõhkkond liigub üle Botnia lahe põhjaosa Koola poolsaare suunas ja selle lõunaserv riivab meid. Õhutemperatuur on öösel +5…+10°C, Kagu-Eestis võib paar kraadi madalamale langeda, päeval +8…+12°C.

Wetterzentrale prognoosi esmaspäevaks tugevat tuult rannikualadel.

Teisipäeval koondub madalrõhuvöönd Skandinaaviasse ja seepärast on Eestis öösel vihma tõenäosus suur.Päeval vihmasadu vahetub ilusama ilmaga tänu Ukraina kohal oleva kõrgrõhkkonna tõttu, mis riivab meid oma loodeservaga. Õhutemperatuur on öösel +4…+10°C, päeval +8…+11°C.

Wetterzentrale prognoos teisipäevaks.

Kolmapäeval Skandinaavias areneva ja Musta mere kõrgrõhuala loodeserva vahale tekib kitsas edela-kirdesuunaline madalrõhuvöönd, mis liigub üle Eesti loodest kagusse tuues endaga kaasa vihmasaju. Ei ole välistatud ka lörtsi võimalus. Madalrõhulohu üleminekul pöördub tuul kirdesse. Õhutemperatuur tõotab tulla öösel +3…+8°C, päeval +6…+9°C.
Neljapäevaks liigub Skandinaavias tekkinud kõrgrõhuala Soome kohal, kuid lõunaservas püsib sajuvõimalus. Rannikul puhub tugev ida ja kirdetuul. Õhutemperatuur on öösel 0…+4°C, päeval +3…+6°C.
Reedel eemaldub kõrgrõhuala itta ja sajuvõimalus väheneb, kuid Läänemere lõunaosas võib tekkida ka uus osatsüklon, mis võtab suuna itta ning selle põhjaserva sajud võivad ulatuda Eestisse. Sadada võib nii lund, lörtsi kui ka vihma. Õhutemperatuur on öösel -2…+3°C, päeval 0…+4°C.
Kui autol pole veel talverehvid all, siis soovitan kindlasti alla panna! Seni nautige soojust ja oodake talve.